Küünla süütamine
Paljudes maailma traditsioonides on küünla süütamine püha tegu, mis tähendab rohkem, kui sõnad suudavad väljendada: see räägib tänulikkusest. Algusest peale on inimesed süüdanud küünlaid pühades paikades. Võib-olla meeldib sinulgi oma päeva selle lihtsa rituaaliga alustada või lõpetada, süüdates küünla tähelepanuga iseenda ja teiste vastu.
Käsitsi valmistatud ja õiglase kaubanduse toode Indoneesiast
Valmistatud RSPO-sertifitseeritud palmivahast, mis pärineb palmifrukti tuumast. 100% taimne vaha jätkusuutlikust põllumajandusest. Vähe suitsu, puuvillast taht.
Käsitsi valmistatud Indoneesias WFTO-sertifitseeritud õiglase kaubanduse ettevõttes, mis annab tööd võimalikult paljudele inimestele. Ligikaudu kaheksakümmend protsenti töötajatest on naised. Pakend on valmistatud taaskasutatud paberist ja küünal on valatud taaskasutatud klaasi.
Kasutusjuhend
- Põleta iga süütamise kord vähemalt üks tund küünla läbimõõdu tolli kohta, et tagada parim põlemistõhusus.
- Ära põleta korraga kauem kui 4 tundi.
- Kärbi taht pikkuseni ¼” (0,5 cm) iga kord enne süütamist.
- Lõpeta kasutamine, kui põhja on jäänud ½” (1,3 cm) vaha.
Tähelepanu!
- Hoia lastele ja lemmikloomadele kättesaamatus kohas.
- Ära aseta tuuletõmbusesse, see lühendab põlemisaega.
- Ära jäta põlevat küünalt järelevalveta.
- Aseta alati kuumuskindlale pinnale.
Elupuu erinevates religioonides ja vaimsetes traditsioonides
Elupuu on võimas sümbol, mis on eksisteerinud sajandeid ja üle maailma erinevates religioossetes ja vaimsetes traditsioonides.
Elupuu, budism
Budistliku traditsiooni kohaselt on Bodhi puu ehk Bo puu (Ficus religiosa) puu, mille all istus prints Siddhartha, kui ta umbes 2500 aastat tagasi Bodh Gayas Indias valgustuse saavutas ja sai seeläbi Buddhaks (Ärganuks).
Elupuu, Hiina
Hiina mütoloogias kujutab elupuu nikerdus sageli ka fööniksit ja draakonit, kusjuures draakon esindab sageli surematust. Taoistlik lugu räägib puust, mis kannab iga kolme tuhande aasta tagant surematuse virsikut, ja igaüks, kes seda vilja sööb, saab surematuse.
Elupuu, Euroopa
Antoine-Joseph Pernety, kuulus kirjanik ja alkeemik kaheksateistkümnendal sajandil, samastas elupuu elujoogi ja tarkade kiviga.
Elupuu, germaani paganlus ja Norra mütoloogia
Germaani paganluses mängivad puud silmapaistvat rolli, ilmudes säilinud tekstide erinevates aspektides ja isegi nende jumalate nimedes. Elupuu esineb Norra religioonis Yggdrasilina, maailmapuuna, mis ulatub läbi 9 maailma ja hoiab kolme maagilist kogu elu allikat: tarkuse ja teadmiste allikas, mineviku, oleviku ja tuleviku allikas ning ruumi, kosmose enda allikas.
Elupuu, islam
Puudel on tähtis roll ka Koraanis. Datlipalmi mainitakse umbes 20 korda ning seda kirjeldatakse kui paradiisist pärinevat ja mürke ravivat puud. See on puu, mille all Maarja – Allahi sõnul – Jeesuse sünnitas. Oliivipuu kohta on kirjutatud: „See näitas puhast eluvee jõge, selget kui kristall, mis tuleb Jumala Talle troonilt. Tee keskel ja üle jõe kasvab elupuu, mis kannab kaksteist korvitäit vilja igas kuus. Ja selle puu lehed teenivad rahva ravimiseks.“
Elupuu, Mesoameerika – maiade kultuur
Maiade juures kujutati keskset maailmapuud ceiba puuna või seda esindas ceiba puu. See esindab axis mundi’d, universumi stabiilset keskpunkti.
Elupuu, judaism
Elupuud mainitakse Moosese esimeses raamatus. Kõige tuntum puu Eedeni aias on hea ja kurja tundmise puu, millest Aadam ja Eeva sõid ning mille tõttu nad paradiisist välja aeti. Judaismis mainitakse ka elupuud ehk hingede puud. See puu toodab hingi ja seeläbi elu ennast.
Elupuu, Põhja-Ameerika põlisrahvad
Elupuu motiiv on tugevalt esindatud Põhja-Ameerika põlisrahvaste traditsioonides, sealhulgas ojibwe kosmoloogias. Elupuu esindab kõike, mis elab sellel planeedil ja universumis. See „lööb“ elu rütmi päevast päeva, aastast aastasse, elust ellu. Põlisameeriklased hindavad kõrgelt kõike elavat ja on meistrid oma vajaduste ja loodu pakutu vahelise tasakaalu hoidmises.
